Gruusia tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted Eesti ja Gruusia vahel sõlmiti 17. juunil 1992.
17. augustil 2020 andis Riina Kaljurand, Eesti suursaadik Gruusias, üle oma volikirja Gruusia president Salome Zurabišvilile. Eesti saatkond avati Thbilisis 2006. aasta detsembris. Gruusia avas oma saatkonna Tallinnas 2007. aasta aprillis.
Suhted Gruusiaga on Eesti jaoks välispoliitiline prioriteet ja Eesti poliitiline toetus riigile on olnud järjepidev. Eesti toetab Gruusia territoriaalset terviklikkust ja panustab Gruusia Euroopa Liidu ja NATO suunalisse integratsiooni. EL vaatlusmissioonil Gruusias töötab kolm Eesti eksperti.
Eesti toetas 2009. aasta esimesel poolel käivitunud Idapartnerluse (Eastern Partnership) initsiatiivi. Gruusia on üks edukamaid idapartnerluse riike ning heaks eeskujuks teistele idapartneritele. 2014. aasta juunis allkirjastatud assotsiatsioonilepingu raames sai Gruusia võimaluse sõlmida ELiga sügav ja kõikehõlmav vabakaubandusleping (Deep and Comprehensive Free Trade Agreement, DCFTA). Gruusia on huvitatud Eesti ekspertiisist ja kogemusest nii vabakaubanduse kui ka põllumajanduse, infotehnoloogia ja valdkondlike reformide vallas. Alates 28. märtsist 2017 saavad biomeetriliste passidega Gruusia kodanikud reisida viisavabalt Euroopa Liitu ja Schengeni riikidesse.
Gruusia – NATO suhted said alguse 1992. aastal kui Gruusia ühines Euro-Atlandi Koostöönõukoguga (praegune Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu) ning sealt edasi on ta end üha tihedamalt alliansiga sidunud: 1994.a. ühines Partnerlus rahu nimel (PfP) programmiga; 2004. a. hakkas Gruusia täitma NATO individuaalse partnerluse programmi (IPAP – Individual Partnership Action Plan); 2008 loodi NATO- Gruusia komisjon. Oluliseks teetähiseks Gruusia julgeolekupoliitilistes pürgimustes kujunes NATO Bukaresti tippkohtumine 2008. aasta aprillis, kus jõuti lõppkommünikees selgesõnalise liikmelisuse lubaduseni ning alustati Intensiivistatud Dialoogi. 2014. aasta septembris toimunud Wales`i tippkohtumisel pakuti Gruusiale mahukat meetmetepaketti liitumisteel NATO-ga. Gruusia on per capita mahult teine ISAF-i panustaja mitte-NATO riikide hulgas ning osalenud aktiivselt EL missioonides (KAV, Mali).
Gruusia sai Euroopa Nõukogu liikmeks aprillis 1999.a. Alates juunist 2000.a on Gruusia Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) liige.
Eesti on jaganud oma reformikogemusi arengukoostöö projektide kaudu. Gruusia oli ja jääb lähiajal Eesti suurimaks kahepoolse abi saajaks ning üheks arengukoostöö prioriteetriigiks Ukraina, Moldova, Valgevene ja Afganistani kõrval. Arengukoostöö näidetena võib esile tuua Gruusia riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamist, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumist, kutsehariduse reformimist ja riigi haldussuutlikkuse tõstmist, samuti EL nähtavuspoliitikat puudutavaid projekte.