Gruusia tunnustas taasiseseisvunud Eesti Vabariiki 27. augustil 1991, diplomaatilised suhted Eesti ja Gruusia vahel sõlmiti 17. juunil 1992.
Gruusia on aastakümneid olnud Eestile lähedane välissuhtluse prioriteetriik. Gruusiat teatakse Eestis ja riigi käekäigule on eestlased alati kaasa elanud. Eesti toetab Gruusia iseseisvust ja suveräänsust. Eesti riik on palju panustanud Gruusia lõimumisse euroatlandialaga, olgu tegu Euroopa Liidu või NATO-ga. Aastaid oli Gruusia Eesti arengukoostöö fookusriik, kuid seoses Gruusia võimude süstemaatilise kaugenemisega demokraatiast, ei saa Eesti enam pidada Gruusia institutsioonide toetamist oma välispoliitiliseks prioriteediks. Toetame jätkuvalt Gruusia kodanikuühiskonda ja vaba meediat.
Märtsist 2026 juhib Eesti saatkonda Gruusias asjurina pr Gita Kalmet.
Eesti toetas 2009. aasta esimesel poolel käivitunud Idapartnerluse (Eastern Partnership) initsiatiivi. Gruusia oli üks edukamaid idapartnerluse riike ning heaks eeskujuks teistele idapartneritele. 2014. aasta juunis allkirjastatud assotsiatsioonilepingu raames sai Gruusia võimaluse sõlmida ELiga sügav ja kõikehõlmav vabakaubandusleping (Deep and Comprehensive Free Trade Agreement, DCFTA). Gruusia esitas ELi liikmeks astumise avalduse 2022. aasta märtsis. Detsembris 2023 andis Euroopa Ülemkogu Gruusiale tingimuslikult kandidaatriigi staatuse, 2024. aastal aga ühinemisprotsess de facto peatus.
Alates 28. märtsist 2017 saavad biomeetriliste passidega Gruusia kodanikud reisida viisavabalt Euroopa Liitu ja Schengeni riikidesse. 6. märtsil 2026 peatas Euroopa Liit viisavabastuse Gruusia diplomaatiliste ja teenistuspasside omanikele.
Gruusia – NATO suhted said alguse 1992. aastal kui Gruusia ühines Euro-Atlandi Koostöönõukoguga (praegune Euro-Atlandi Partnerlusnõukogu) ning sealt edasi on ta end üha tihedamalt alliansiga sidunud: 1994.a. ühines Partnerlus rahu nimel (PfP) programmiga; 2004. a. hakkas Gruusia täitma NATO individuaalse partnerluse programmi (IPAP – Individual Partnership Action Plan); 2008 loodi NATO-Gruusia komisjon. Oluliseks teetähiseks Gruusia julgeolekupoliitilistes pürgimustes kujunes NATO Bukaresti tippkohtumine 2008. aasta aprillis, kus jõuti lõppkommünikees selgesõnalise liikmelisuse lubaduseni ning alustati Intensiivistatud Dialoogi. Gruusia on per capita mahult teine panustaja missioonidesse mitte-NATO riikide hulgas ning osalenud aktiivselt ka EL missioonides (KAV, Mali).
Gruusia sai Euroopa Nõukogu liikmeks aprillis 1999.a. Alates juunist 2000.a on Gruusia Maailma Kaubandusorganisatsioon (WTO) liige.
Eesti on jaganud oma reformikogemusi arengukoostöö projektide kaudu. Gruusia oli aastaid Eesti suurimaks kahepoolse abi saajaks ning üheks arengukoostöö prioriteetriigiks Ukraina, Moldova, Valgevene ja Afganistani kõrval. Gruusia on olnud huvitatud Eesti ekspertiisist ja kogemusest nii vabakaubanduse kui ka põllumajanduse, infotehnoloogia ja valdkondlike reformide vallas. Arengukoostöö näidetena võib esile tuua Gruusia riigiametnike ja noorte diplomaatide koolitamist, tudengitele õppimisvõimaluste pakkumist, kutsehariduse reformimist ja riigi haldussuutlikkuse tõstmist, samuti EL nähtavuspoliitikat puudutavaid projekte. Tänasel päeval Gruusia enam Eesti arengukoostöö prioriteetriik ei ole, keskendume võimaluste piires väiksemamahulistele projektidele, mis toetavad eelkõige Gruusia kodanikuühiskonda ja sõltumatut meediat.
Kehtib 2004.a sõlmitud Eesti Vabariigi valitsuse ja Gruusia valitsuse vaheline kultuuri-, haridus-, teadus, noorsoo- ja spordikoostöö kokkulepe, mille alusel saavad Gruusia üliõpilased taotleda stipendiume Eestis õppimiseks. Lisaks on Eesti ülikoolidel mitmeid koostööpartnereid Gruusia peamiste kõrgkoolide seas. Projekte tehakse ka Erasmus+ üleilmse õpirände programmi raames. 2025/2026 õpib Eesti kõrgkoolides 95 Gruusia tudengit.
Gruusia kõrgkoolid ja kvaliteediagentuurid kuuluvad 2024. aastal käivitatud Euroopa PRODIGE projekti partnerite hulka. Projekti eesmärk on toetada kvaliteetse digiõppe arendamist Gruusia kõrgkoolides, võimestada kõrgkoole ning aidata kujundada digiõppeks vajalikke akadeemilisi, õiguslikke ja institutsionaalseid tingimusi. Eesti-Gruusia sellealane koostöö keskendub digiõppe edendamisele, mis hõlmab digitaalselt toetatud õppe õigusraamistikku, kogemuste jagamist digiõppe arendamisel, kvaliteedi tagamise põhimõtted, kõrgkoolide sisemisi kvaliteedisüsteeme ning tehisintellekti kasutamist hariduses.
Kultuurisuhted on traditsiooniliselt tihedad. 2004.a oli Eesti ja Gruusia vahel sõlmitud valitsustevaheline kultuuri-, haridus-, teadus-, noorsoo- ja spordikoostöö kokkulepe.
Viimase aja tähtsamad kultuurisündmused:
- Eesti rahva muinasjuttude tõlkimine gruusia keelde. Raamat ilmus 2025.aasta sügisel („Eesti raamat-500“ raames)
- Eesti algatatud Põhja- ja Baltimaade filmifestival novembris 2025
- Detsembris 2025 osalesid eesti kunstnikud rahvusvahelisel käsitrüki festivalil Tbilisis. Zurab Tsereteli kaasaegse kunsti muuseumis eksponeerisid oma töid Temur Hvingia, Erik Alalooga ja Toomas Kuusing
- Veebruaris 2026 osales Ketevan Vashagashvili dokumentaalfilm „9-Month Contract“ Tallinna dokumentaalfilmide festivalil ja Mart Sanderi lühidokumentaal „Tallinn leekides“ omakorda Tbilisi rahvusvahelisel dokumentaalfilmide festivalil, kus võitis publikupreemia